L. kustutas end täna FB-st ära. Nägin silmanurgast vilksamisi hüvastijätusõnumit, mis kõlas umbes nii: "Hüvasti, Google, tere tulemast, metsad, pargid ja vabadus!" Siis klõpsasin veel L. profiilile, et näha, mis nüüd siis toimub, aga läinud ta oligi. Vaba kui lind, tiivad laiali liuglemas üle tohutu maa. Veteavaruste kuninganna, päiksele lähemale, aina lähemale pürgiv prii olend. Kes oleks võinud eales arvata, et enda profiili kustutamine võib olla niivõrd poeetiline? Tuult tiibadesse, heitkem endalt ahelad, nii nagu vabanesid ahelatest töölised 1905. aastal! Just nii nagu kirjutasid luulet nooreestlased! Just täpselt nõnda nagu sööstsid lahingusse koolinoored-soomusronglased! Edasi, edasi, Kentuki poisid ja tüdrukud, heitke endalt orjarüü!
Thursday, February 2, 2012
Monday, January 23, 2012
Uudis- ja unarsõnu vol. 39
Humanitaarabidoktorantuur - humanitaareriala doktoriõpe, millega tegelemine kujutab endast palju aega ja määratult ainelisi ressursse nõudvat hobi, mis ei too mitte midagi sisse ega hakkagi kunagi midagi sisse tooma. Eriala pakutakse põhiliselt Tartu Ülikoolis, aga ka Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias õppivatele maksujõulistele klientidele. Võimalik tasuda ka natuuras (oma keha, Peipsiääre sibulad, varastatud puit ja muu vähemal ja rohkemal määral likviidne kaup).
Kaspia tiiger - kunagine maailma suurim kaslane, praeguseks välja surnud. Tänapäeval kasutatakse nimetust peamiselt Tšetšeenia Vabariigi kohta, kuna tegu on ikkagi Kaspia piirkonna õitsvaima ja kiireimini areneva autonoomse föderaalse subjektiga. Eestisse pole veel õnnestunud Maradonat ja Figot Ansipiga võidu suusatama meelitada. See ütleb nii mõndagi selle kohta, kumb on arenenum maa, kas Eesti või Tšetšeenia. Kahtlust ei tohiks jääda. Pealegi pole kahtlemine Tšetšeenias enam moes. Eriti mitte subjekti tüürivate olluste suhtes...
Püha Mootorratturhiir - metafoor, mida misjonärid kasutavad tsiklivendadele Püha Kolmainsuse lahtiseletamiseks. Lühidalt öeldes tähendab Püha Mootorratturhiir seda, et külgkorviga mootorratta juht sümboliseerib Jumalat, kaassõitja kui tema nõrgem veli sümboliseerib Jeesust Kristust ja bensiin paagis sümboliseerib Püha Vaimu. Lihtne nagu Vinnie, Modo, Throttle :) Torust tulevad heitgaasid aga sümboliseerivad palvet, nende piisav sissehingamine toob kaasa õnnistatud seisundi, täpselt nagu palvetamine.
Hiidhaavisto - tulevane Soome president, kes peab järgmise aasta viimasel päeval Hiidansipiga maha hingematvalt põneva erootilise mudamaadluse ja... mõistagi võidab selle, kasutades oma rohkeid kogemusi meestega maadlemise alal. Sel ajal, kui Hiidansip rassis Türgis 2-kilomeetrisel laugel suusarajal, õppis Hiidhaavisto oma ala parimailt meesmaadlejailt ja sai tugevaks kui Suur Töll. Värise, Hiidansip! Revanš Hiidhalose tapmise eest on saabumas!
Thursday, January 19, 2012
Tähelepanekuid
1. Kalev müüb poodides oma hääd maiust "Mõnus Marius".
2. Pärast seda, kui Tarmo Rüütli sai oma meeskonnaga iirlastelt haledalt tappa (seda üldsegi mitte kohtuniku süül, nagu on tõestanud asjatundjad), otsustas mees, et läheb kandideerib USA presidendiks:
3. Juba 16. sajandil peeti baltlast palju väärtuslikumaks kui lõunaeurooplast: Tallinna juures venelaste poolt 1570ndatel vangistatud tulevane literaat vahetati pärast Liivimaale tagasi, aga tema hinnaks kujunes seitse portugallast. Ei ole midagi uut päikese all.
4. Täna Solarise Hesburgeris viibides võis näha Keskgrupeeringu noorte autoriteetide saabumist. Autoriteedid Kutser ja Kotka tulid burksi sööma, teine neist päris edevas suliskattes. Peagi lippas ähkides mööda ka endine kommunist ja teatriguru Allik, kes aga siirdus einet võtma Läti kapitalil põhinevasse vene restorani, kus pakutakse suuri ülesoolatud portsjone ja kus kali vahutab nii, et klaasi peale vahu suurt midagi ei mahugi. Samas võiks vahelduse mõttes siiski külastada ka seda toiduasutust, ilmselt on see tervislikum kui burksiputka :)
4. Täna Solarise Hesburgeris viibides võis näha Keskgrupeeringu noorte autoriteetide saabumist. Autoriteedid Kutser ja Kotka tulid burksi sööma, teine neist päris edevas suliskattes. Peagi lippas ähkides mööda ka endine kommunist ja teatriguru Allik, kes aga siirdus einet võtma Läti kapitalil põhinevasse vene restorani, kus pakutakse suuri ülesoolatud portsjone ja kus kali vahutab nii, et klaasi peale vahu suurt midagi ei mahugi. Samas võiks vahelduse mõttes siiski külastada ka seda toiduasutust, ilmselt on see tervislikum kui burksiputka :)
Tuesday, January 17, 2012
Mõningaid mõtteid
1) Vahel aitab vana tarkvara mahatõmbamisest ja uuesti installimisest, et ID-kaart toimima saada. Blogisein on hea koht murest rääkimiseks, kui kohe pähe ei tule teadjamate poole pöörduda.
2) Lolle ja ignorante on peale Eesti maapiirkondade ja USA ka Saksamaal. Tõmbab ikka suu muigele ja kulmu kipra, kui päris mitmed inimesed ei oska moodustada oma saksa emakeeles õiget demonüümi "eestlane" ja lingvonüümi "eesti keel". "Der Este/die Estin" asemel öeldakse "der Estländer/die Estländerin" (ehk "eestimaalane" - minevikus tähendas see eestikeelne sõna Eestimaa kubermangu elanikku, nüüd tähendab Eesti elanikku, kes ei pruugi olla eesti rahvusest) ja "Estnisch" asemel öeldakse "Estländisch" ("eestimaa keel"). Sellistel oleks aeg hakata moodustama enda nimetamiseks rahvusnime kujul "Germaner/Germane" ja keelenimetust kujul "Germanisch"...
3) Ühe Lähis-Ida eksootilise keele õppimisest oli kasu. Tõlgin kümnete kaupa raamatupealkirju. Raamatud pärinevad ühe kunagise tuntud eraülikooli kogust. Tasu ei saa muud kui keeleoskuse värskendamine. Ent asi seegi.
4) Elul on hoopis teine maik, kui inimene leiab täiskohaga töö. Päevases vormis. Tähtajatu töölepinguga. Koosseisulise. Erialase. Arenguperspektiiviga.
5) Ennustaja ennustas sügisel jaanuariks muutusi tööelus. Tundub, et ta pani täppi. Isegi minusugusel paadunud skeptikul vajus suu saapasääreni lahti, kui mõne päeva eest selle peaaegu ununenud killu peale mõtlesin.
6) Eesti üürituru väiksus ja loidus on põhjustanud selle, et üürile andjad on hakanud arvama, et Tallinn=Tokyo. No ei ole päris nii. Iga suvalise 10-ruuduse peldiku eest, kus peale nelja seina tõesti ainult peldik on, ei ole alust küsida 100-eurost üürihinda.
7) Tõik, et Tšerepanov sai SDE-s abiesimehe koha, ei ole just aus, arvestades tema poolt juhitud erakonna tähtsusetust ja mehe enda pehmelt öeldes vähest populaarsust, nagu on näidanud valimistel kogutud häälte arv.
8) Lugesin kokku kohad, kus olen elu jooksul elanud, erinevad inimtüübid, kellega olen koos hänginud või joonud, ametid, mida olen proovinud ja pilt sai ausalt öelda päris kirju. Natuke paigalpüsimist ja rahulikku tasakaalukat arengut seaduse raamides ei teeks paha.
9) Hea saksakeelne anekdoot: Mees räägib: "Ich habe sieben Hobbys: Sex und Saufen." (reaalselt toimib nali ainult räägituna, seetõttu tasub valjusti ette lugeda)
10) Rahvaloendusel osalemine võib neti teel tuua üllatusi. Näiteks sisestades eluruumi tubade arvu ja tubade arvu kohta üllatuslikult kõrge ruutmeetrite arvu, küsib programm vastuse üle stiilis "are you sure?", ent nii paindumatu siiski pole, et ei lubaks andmeid edastada.
11) On rõõm näha, et keskkonnaministeeriumis tegeldakse siiski osalt ka reaalse tööga, mitte ainult sõbrannadele töökohtade jaotamisega - http://www.envir.ee/ujutus/hinnang
12) Vahel hakkavad kummitama ka meinstriimhitid:
Saturday, January 14, 2012
ID-kaart ja e-riik
Kui see kuradi saast, mida nimetatakse ID-kaardiks, mõnikord ka reaalselt lubaks kusagile keskkonda sisse logida (näiteks internetipanka või rahvaloenduse keskkonda või kodanikukeskkonda eesti.ee), siis võiks seda paska ehk isegi kasutada. Viimaste kuude reaalsus on paraku see, et selle totaalse õnnetusega ei ole võimalik mitte midagi asjalikku korda saata. ID-kaart kõlbab ainult tuuleklaasilt jää kraapimiseks. Õnnetus, jama, miljoneid tuulde lennutanud käkk, täpselt nagu Vaeküla kooli internaadi ehitus - nagu ikka, ei tee ametnikud midagi muud peale kohvitamise ja korruptsiooni juurde tekitamise. Viimasel ajal käkkideks osutunud nähtustest nimetan veel Mozilla Firefox'i - täielik loodusõnnetus, mis avaneb umbes aasta ja sulgub kaks aastat. Loodusõnnetus on ka uus ülikooliseadus - Aaviksoo käpa alt pole kunagi midagi head tulnud. Meenutagem Vabaduse väljaku vilkuvat vabaduskäkki, Jedi-Andruse (või ka Darth Ansipi) valgusmõõka, tuntud ka kui Ivan Orava haud. J. A. on aga nõukogude aja sünnitis, füüsik-korvpallur, kes oskab ainult keelata, käskida, puua ja lasta - täpselt nagu esimese Saksa okupatsiooni aegne komandant Seckendorff, kelle päevakäskude pealkirjadest see väljend tuleneb.
Kui tõsisemalt rääkida, siis pole uues ülikooliseaduses just palju mõistlikku. Tudeng ei hakka rohkem ja paremini õppima, kui tal pole mitte millestki elada. Töökohtadega on nagu on, osaajaga tudengitöökohad on saadaval ainult vähemusele ja sedagi peamiselt tutvuste kaudu. Õppetoetused, mis on pigem nagu näkku sülitamine, kuna need reaalselt sobiksid pigem 6. klassi lapse kuu taskurahaks, töötasid ehk esimese aasta jooksul, aga sellest alates on elukallidus määratult tõusnud ja õppetoetuste määra on isegi langetatud. Igasuguseid stipendiumeid on vähe ja neidki võib saada kaduvväike vähemus. Sellest, kui ebavõrdses olukorras on humanitaaralasid ja reaalteaduslikke alasid õppivad tudengid, ei hakka üldse rääkima, põrgu külmuks kinni, kui kogu see ebavõrdsus ja ebaõiglus lahti rääkida. Humanitaaride teadustegevus on teisisõnu öeldes suur hulk tasuta tehtavat kirglikku hobitegevust, ei enamat. Reaalteadlased seevastu on väga nõutud nii teaduses kui tööturul ja valdavalt suplevad rahas. Say no more. Hästi ja palju õpiks tudeng siis, kui ülikooli oleks raske sisse saada ja seal püsida, seal antav haridus oleks reaalselt tasemel ning ühtlasi oleks ülikoolis püsival tudengil sotsiaalsed garantiid - kui stipendiumeid oleks reaalselt võimalik saada ka teistel kui 100-protsendilise õppeedukusega megaoivikutel ja kui õppelaenu võtmine oleks lihtsam ning selle kustutamise tingimused oleks paremad. Praegune õppelaen on samuti igas mõttes ajale jalgu jäänud - esiteks on selle võtmine keeruline ja ma põhimõtteliselt ei pea õigeks, et teised inimesed vastutavad tudengi hariduse saamise eest oma varaga. Teiseks on selle suurus muutunud algusaegadega võrreldes naeruväärseks, kuna elamiseks sellest küll ei jätku, heal juhul saab aasta üüri ära maksta. Õppemaksu maksab õppelaenust veel kuidagi ära, aga kusagilt peaks ka elamisraha tulema. Praegune Eesti kõrgharidus lonkab kõiki viit jalga ja Teerulli-Aaviksoo ei oska mõistlikku lahendust leida niikuinii.
Kui tõsisemalt rääkida, siis pole uues ülikooliseaduses just palju mõistlikku. Tudeng ei hakka rohkem ja paremini õppima, kui tal pole mitte millestki elada. Töökohtadega on nagu on, osaajaga tudengitöökohad on saadaval ainult vähemusele ja sedagi peamiselt tutvuste kaudu. Õppetoetused, mis on pigem nagu näkku sülitamine, kuna need reaalselt sobiksid pigem 6. klassi lapse kuu taskurahaks, töötasid ehk esimese aasta jooksul, aga sellest alates on elukallidus määratult tõusnud ja õppetoetuste määra on isegi langetatud. Igasuguseid stipendiumeid on vähe ja neidki võib saada kaduvväike vähemus. Sellest, kui ebavõrdses olukorras on humanitaaralasid ja reaalteaduslikke alasid õppivad tudengid, ei hakka üldse rääkima, põrgu külmuks kinni, kui kogu see ebavõrdsus ja ebaõiglus lahti rääkida. Humanitaaride teadustegevus on teisisõnu öeldes suur hulk tasuta tehtavat kirglikku hobitegevust, ei enamat. Reaalteadlased seevastu on väga nõutud nii teaduses kui tööturul ja valdavalt suplevad rahas. Say no more. Hästi ja palju õpiks tudeng siis, kui ülikooli oleks raske sisse saada ja seal püsida, seal antav haridus oleks reaalselt tasemel ning ühtlasi oleks ülikoolis püsival tudengil sotsiaalsed garantiid - kui stipendiumeid oleks reaalselt võimalik saada ka teistel kui 100-protsendilise õppeedukusega megaoivikutel ja kui õppelaenu võtmine oleks lihtsam ning selle kustutamise tingimused oleks paremad. Praegune õppelaen on samuti igas mõttes ajale jalgu jäänud - esiteks on selle võtmine keeruline ja ma põhimõtteliselt ei pea õigeks, et teised inimesed vastutavad tudengi hariduse saamise eest oma varaga. Teiseks on selle suurus muutunud algusaegadega võrreldes naeruväärseks, kuna elamiseks sellest küll ei jätku, heal juhul saab aasta üüri ära maksta. Õppemaksu maksab õppelaenust veel kuidagi ära, aga kusagilt peaks ka elamisraha tulema. Praegune Eesti kõrgharidus lonkab kõiki viit jalga ja Teerulli-Aaviksoo ei oska mõistlikku lahendust leida niikuinii.
Tuesday, January 3, 2012
Bäkk
Veetsin aastavahetuse ja sellele eelnevad päevad välismaal. Tegu oli üsna sürreaalse kogemusega. Võib öelda, et toimus teatavat sorti selginemine maailmapildis. Lähemalt muljetaks laivis.
Mõtlesin välja, mis on Eestis elamise juures head. Selle saab kokku võtta ingliskeelse vigurlausega "Thank God for Estonia - officially the most atheist country in the world". Ma arvan, et me peaksime seda asjaolu rohkem hindama.
Saturday, December 24, 2011
Berliin, 2. osa
Kolm päeva stardini. Võib-olla leian sealt tükikese kadumaläinud minast.
Tagasi uuel aastal.
Põhiliselt ongi kehv suhtumine see, mis edu pärsib.
Lõpuminuti klahvkahelid on ülevalt ekstaatilised.
Ja lõpuajad on samuti käes.
Lõpuminuti klahvkahelid on ülevalt ekstaatilised.
Ja lõpuajad on samuti käes.
Subscribe to:
Posts (Atom)

